Usun,ma usun.

Ma usun asjadesse millese teised ammu lootuse kautanud on.Kas see on minust naeruväärne? Ei ole,ausalt ei ole.Kui mina kautan usu siis kaub ka lootus ja seda ma ei tohi lasta minema Härra H pärast.Alati pole parim viis vaadata mis aeg näitab kudas hakkab toimima.Pärast on palju raskem asju näha nii nagu naad tegelikult on.Pole vaja keskenduda probleemile vaid keskenduda probleemi lahendamisele.Kellegil pole õigus lüüa käega kui sellelega on seotud ka inimsed kes ennast ise kaitsta ei suuda veel,veel on aega.
  Kas hirm võib võtta õnne?Kas pidevad küsimused ja kahtlemised õigustavad teise inimese õnnetuse?Mida me elult tegelikult tahame?Mida oled sina valmis tegema,et näha silmi mis peegelduvad südame õnne?
 Kui vahel vaatan öösel ärgates kella siis ma sooviksin,et see peatuks täpselt nii kauaks kuni täpsed plaanid ja soovid on paigas,et need rohkem väikest habrast hinge puruks ei kisuks.Kõige rohkem rõhub ma ei suuda peatada lumepalli mis lõhub kedagi teist,see tekitab meeleheite.Meeleheide paneb käituma nagu hullumeelne aga tema õnne nimel olen ma valmis  põletama linnu ja ehitama müüre tema ümber,et ta näha südame õnne.


 

Mõtte jõud ja edu saavutamine.

Inimese iseloom on tema saatus ?!

 Olen 44 päevaga õppinud ennast tundma,olen õppinud hindama seda mis mul oli ja mis mul olla võiks.Leppinud ise endaga,pannud plaanid paika ja kõige tähtsam olen saanud Härra H lähedaseks,õppinud tema hea olu eest võitlema.Tean mida elult tahan,tean mis on tähtis.
 Olen mõistnud vanemate rolli elu kuiunemisel,olen saanud aru pereväärtusest.Mõelnud asjadele millele kunagi mõelnud pole,olen õppinud asju hindama.Pole lahti lastnud vaid kasutan mõtte jõudu edu saavatuamiseks,näitan suutlikust muutuda,et teha keegi õnnelikuks anda seda mida me kõik vajame.Olen avastanud,et minu on veel olemas leplikus,minus on olemas ajad mida ma kunagi pole välja näidanud kuna see näitaks minu nõrkust.Ma olen olemas^^


"Armastus ei ole tiik, kus sa alati oma peegelpilti näha võid, Joan. Armastusel on tõusud ja mõõnad. Ja laevavrakid ja lainete alla mattunud linnad ja polüübid ja tormid ja kullakastid ja pärlid...Aga pärlid lebavad sügaval."

Erich Maria Remarque



- Ma püüdlen täiuslikuse poole.

Minu õnn tuleb alati kellegi teise arvelt,ma olen sitt. : )

  Ma olen kohe kohutavalt isekas kui ma ideaali ei saa ei sobi mulle ka hea.sitt lugu onju ?!

Tagasi Bloggi lainel.

 Jah vahepeal on suur paus jäänud jälle.Olin ilma arvutita,ainult telefoni nett eksisteeris mul.

 Nüüd seis selline,et korter lõpuks ära antud,enam vist Härra M ei suhtle,H on väga sittad seisud ja isa on tagasi. 
 Rohkem nagu polegi miskit mainida,kurb kohe väga kurb.






- Olen kuri .

Ei ole öeldud lihtsalt tuulde...

Mu uus lemmik.



  Ma lähen kohe lihtsalt lolliks,armukadedus on tappev.

Mul on null punkt...

 Nüüd tean mis tunne on olla null punktis,mis tunne on kui lebad maas ja on tunne,et tõusta ei jõua.Olen kisutud puruks,on kadunud kõik mis oli kunagi kindel.Pean tõusma fööniksina tuhast,pean edasi minema.Puudub jõud,puudub oskus.Vahes pean ma elama teadmisega,et alati peale halba tuleb hea.Aga hetkel puudub kõrs millest kinni võtta,millest ennast ülesse kiskuda.Ainuke asi mida ootan on vaikus,tahan eemale.

Korian killud maast ülesse,panen ennast kokku.Ulatage mulle palun käsi ja aidake mul tõusta.kas vahel teate,et need kirja read on abipalve eluks.Ma enam ei oska ise minna,mul on vaja õlga millal nutta.Süüdistan ennast,et lõhki läks kõik,süüdistan , olen süüdlane.





- Ma olen puruks.

Ma panen enda elu kasti...

Huvitav mitmesse kasti mahu 5 aastat elu ja mälestusi,huvitav mitmesse? Joon kovi,kuulan enda vanu cd ja üritan enda kõik vajaliku panna kasti.Kunagi ma pakkin need lahti oma uues elus.Jätan maha kõik mis pole väärt kaasa võtmis,kahetsen südamest seda päeva kui kohtusin Härra M.

 Ära muretse ma saan hakkama,ma olen piisavalt suur tüdruk.Lasen lahti vanast,ehitan uue ja kindlama elu.Oleks pidanud ammu taipama,et peale enda ei saa elus kellegile teisele loota.Mul on vähemalt elul mõtte,piisav põhjus vaeva näha.Temal jäeb lihtsalt täiesti tühjad pihud,ta reetis mind.Ärgu ootaku mõistvat suhtumist,lootust sõpradeks jäeda.Keeran selja ja jalutan minema ja võtan kaasa tähtsama mida ei suuda mitte kunagi mitte keegi asendada.Olen piisavalt ego ja elan endale.Annan asendamatusele kinluse,pakun endast kõike ,annan eluks õhu,armastuse ja turvalisuse.Me oleme juba präegult võitnud.Ärge nähke vaeva,et ma naeruväärsena näin,silmapete moondub.


- Võtakasin tagasi 5 aastat.

Päev pärast reedet.

kas andestamine on nõrkadele? Mis saab siis kui iseendaga tülli pöörad?Mis siis kui usk kaub teisel?

Viimasel ajal veel usk,et kõik saab korda on ainus asi mis mul jäänud on.Palun võimaust,ei taha maha visata.Tunnen ennast,kardan.

Hingedapäev

 Viimased 5 aastat süütan ma täna õhtul küünla ja jäen salamisi lootma,et hinged leiavad mu juurde tee.Ehk veel kord korraks,ehk taas kord.


 Eile oli selline imelik päev minu jauks.Ma olin täiesti emotsioonitu ja vahelduseks oli see täiesti mõistlik ja hea.
 Käsin koolis,poes,tegin süüa,vahtisin telkat ja mõtlesin.
Eile sai mu elus viis aastat täis,viisviis pikka aastat.Mõtlesin selle mis selle ajaga muutunud on ja kudas edasi.Ega tagasi meist keegi ju minna ei oska,mul on kahju.



- 5 aastat,fakking 5 aastat.