Minu ja Härra H koduarest on läbi.Saime eile loe arstilt õues käja jälle,Pidu meie majas,papppapppaaaaaaa.
 Käsime nõmme kirbukal hommikul kohe selle puhul ja ma sain endale lõpuks kella.Kohe 3 erinevat rihma ja puha.Kutsun seda enda jõulukingiks,ilus ja puha on : ) Siis  jalutasime turul ja ossime pirukat,moorapead ja saia.Jalutasime mäest alla koju ja unistasime ilusamast elus.Unistamine ju tasuta ^^


- Aeg annab armu.

 Ma olen elus,ma eksisteerin,ma tunnen rõõmu,mul oli ükskord valus.Vahel tulevad lahedused sealt kus kõike vähem ootata,vahel on lahedus lihtsam kui kui meist keegi usub.Ma olen vahel naeiivne ja usun,et kõik muinasjuttud lõppevad hästi.Ma usun,et valus teeb tugevamaks,ma usun asjadesse mida ei saa käega katsuda.Ma ei oota ja samas mul pole ka kiiret,ma lihtsalt eksisteerin.Lasen elul mis on paras lits endaga mängida.Vahel tahaksin mina võita,vahel lasen saatusel võita.Saatus on olemas aga laseb alati valida kas edasi või tagasi,kas edasi ja siis jälle tagasi.
 Liigume mõtetes edasi,liigume edasi.Minevikust olevikku,olevikust tulevikku.Ma ei tunne kudas saatus mind sikutab,mul on mida meenutada.Vahel sa arvad,et mälestustega on raske elada aga tegelikult mitte.Mälestused hääbuvad ja olevik annab paremad hetked mida hoida.

 Tegelikult vaatame enda ümber ja naudime seda mis meil on olemas.Enamus inimestel on kodu,söök laual ja riided seljas.Meil on sõbrad mida raske asendada,elu on andud põhjuse naeratada.Raskused on selleks,et eluga edasi minna,teha suurpuhastus ja nautida tühjust.Igakord kui tunned kibestust,pärast seda tuleb palju parem tunne.See on emostioon mis aitab edasi minna,mis laseb öösel magada.Pärast sitta tuleb alati hea,alati.Ma nüüd ootan,olen kannatlik ja ootan.
 Kui ise endale ei suuda enda valede tegeude pärast andeks anda siis ei suuda ka teised sulle andestada.Andesta endale ja siis elu andestab sulle.Pole küsimus kas sul on hea vaid selles kudas oleks parem,me inimsed ei lepi kunagi heaga vaid püüdleme suurepärase poole ja keerame kõik untsu.
Meid teevad õnnelikuks asjad mis on käega katsutavad ja silmaga nähtavad...Kuigi õnnelikuks teevad asjad mida pole näha ega tunda.
 Aeg parandab haavad jättes verised armid mis kaua veel hinges kipitavad.

 - Mitte keegi ei väsi armastamast.
Lihtsalt väsitakse ootamisest, tühjadest lubadustest, valede kuulamisest, vabandamistest ja haiget saamisest.

Ma olen lamp.

 Natukene naljakas on olla,selline imelik tunne.See tundub tutavlik aga samas pole kunagi varem tundud.Ühtegi emotsiooni ei saagi kaks korda tunda,alati on erinevad.Täna istudes tervehamas ukse taga tegein ma täiesti avastuse enda emotsioonide kohta mis oli kohe mulle endale ka üllatav.Ma lihtsalt istusin ja taipasin,et ma olen suutnud lülitada ENDA maailmas välja inimese kes peaks mind alati toetama.Ma ei arvesta apsoluutselt enam tema olemas olemisega kui mul läheb abi vaja,ma ei arvesta temaga lihtsalt.Ma pole kindel kas ma üldse mõtlen tema peale rohkem kui 48 minutit päevas.See on nii fakking kuradima hea tunne,et lausa võiks oksenda õnnest.


  Eile oli mul linna luba ja ma käsin Ketsu juures.Oi polnud ammu teda näinud ja kohe tore oli.Seal oli ka maailma rändur Laura keda polnud ammu näinud ja veel mõned inimesed.Sõime kala ja mekisime natukene joogi poolist.Jutt käsis igast erinevate asjade kohta ja lõpuks sammusin ma koju.Oli vaja suur juustusöömine maha kõndida,väga libe oli.Kuna ma saapad polnud kui nii head kui alguses arvasin siis olin nagu lehm libedal jäel.

Naljakas ma lihtsalt eksisteerin veel maailmas,otsin endale kindlat kohta.Ma ei kiirusta kuskile.Saatus on andud mulle võimaluse elada hetkes.



- Elu läheb paremaks.

Ma upun tatisisse.

 Tark nagu ma olen kahtlustan endal põskoopa põletiku.Noo see nohu on surmav,ausalt ka.Nii fakking valus on nuusata ja pea lõhub.Eks see see karistuseks,et Härra H ta haiguse ajal ninapidi koos pidevalt olin.

 Nii Jõulud olid lambikad,väga lambikad ma ütleks.Härra H oli tore aga teistel vist mitte.Jõuluvana tõi ripsmedussi ja rahvaraamatu kinkekaardi.Vähemalt oli see aasta tark jõuluvana ^^

 Eile jalutasin palju surnuaeda ringiga ja tagasi ka veel.Pidin enda jõulu õgimise ju tasa tegema ja natukene värsket õhku saama.Siin toas minnes võib hulluks aegajalt minna aga lootus on,et varsti saab rohkem õues käja jälle.See tähendab,et Härra saab terveks ja siis enam muudu polegi kui näoed päikese poole keerata ja mineviku varjud seljataha jätta.
 Ega eriti uudist rohkem polegi,lihtsalt kõik on korras ! :)



- Pole vaja inimesi kes ei anna endast kõike.

Jõulud...

 Kus on jõulu tunne ? UuuuUuuuuuu kus see on ? Kuuled või noh kus see on ?
Lumi on maas,kuuseoks toas , jõulutoidud aga see aasta pole üldse jõulu tunnet.Ehk õhtul ennast perega üle süües see tekib kuid ma väga ei usu.

 Härra H on keskkõrva põletik nüüd,oioi kui tore. : /




- Putsi ma ütlen.

 Mu telefon on taas korras,nii uus ja uhke tundub.Ma olen jälle maailmas ja näen kella,oeh kui vägev minu jauks.
 Vaatasin täna koolis filmi kõrbojaperemees ja mõtlein,et ikka kunagi oli elu palju raskem kui nüüd.Siis pidid mehe võtma,et talu korras hoida nüüd võid mehe võtta kui tahad endale täiskasvanud last kõrvale. : D Olen ilge killukas täna ise ka ei usu lausa.


 Mis veel uudist? Nagu polegi peale selle,et peaks hakkama õppima korralikult ja enda kooli korda tegema ja siis Härra H tervise ja siis enda.



- Kirjutan ridasi milles puudub seos nagu mu tunnetel ja mõtetel.

 Istun vaikselt enda toas,oma toas.Vaatan seda sama vaadet mida ma tuhandeid kordasi juba näinud olen.Need samad tuled mis peagu alati aknendes põlevad põlevad taas,üksikud inimsed jalutavad külmas.Tundub nagu neil pole kiire hoolimata,et kuskil keegi neid ootab.Tunnen kudas arvuti tool on sama ebamugav nagu 5 aastat tagasi kui viimane kord siin istusin ja enda blogi kirjutasin ja kirjeldasin kui õnnelik ma olen.Oeh,sitta kah.
  Tegelikult olen ma hetkel ka õnnelik kuna ma tean kudas edasi minna,mida saab muuta ja mida mitte.Vahel annavad naljakalt väiksed asjad lõpliku tõuke otsuse vastu võtmiseks.Imelik kohe,väga imelik.
 Sõitsin täna trolliga koju ja vaatasin lihtsalt üle pikkapikka aja inimesi ja üritasin aru saada millele naad mõtlevad.See on üks uvitav mäng kui sul igav on ja sa kunagi ei saa teada tegelikust millele naad mõtlevad oled sina alati võitnud.Ma olen kindel,et keegi teine on seda sama mängumänginud ja teda ajab vahel sama moodi ennast naerma kui imelike asju võib ikka pähe tulla vaadates teiste inimese välimust,keha hoiakut ja näoilmet.Ma lausa naersin kõva häälega kui äkki taipasin,et kõik inimsed trollis vaatasid mind.Ma tuntsin ennast 16 aastasena kes oleks teinud midagi nii patust,et lausa häbi peaks olema.Aga tegelikult olin ma ju lihtsalt õnnelik selle üle,et ma elan maailmas kus on lubatud vaba mõtlemine kõigile.

 Imelik müsteerium on ühe sinisesokiga ka.Kohe kuskilt ei leia seda enam ülesse ja raske uskuda,et Härra H oleks peopealt ühege sokiga tagasi tulnud nii,et ikkagi keegi on selle ära varastanud ja kahtlusalused puuduvad...


-  Killkoll-troll on loll. 

Meil on aega veel.

Oeh Härra H on kopsupõletik , päris sitt.Mul on kooliga niiniiiniiii fakking palju teha ja tahaks veel puhata ja mängida ka.



 Suured soovid,suured soovid on.See nädal vist tööle minna ei saagi,tähendab,et raha pole ka.See on päris nutune kuna viimasel 3 päeval olen ainult apteeki raha viinud ja viin vist veel.Loodame,et aitab,ausalt ka.
Rohkem nagu polegi miskit mainida kui sina elu ainult kodus on.
 Eks annan teada kudas koolis oli.





- Viha kasvab seksunditega.

 Jah selles on täiesti õigus,et mäletused ei unune.Viimastel päevadel olen ma mõelnud sellele palju kui palju mu elus on olnud inimesi kes on olnud olulised ja olen uskunud,et '' Sõbrad ei kao naad on olemas alati '' . Päris sitt kui saad suureks ja avastad,et see tegelikult on täiesti sitt.

 Tegelikult olen ma õnnelik,olen ise enda ja saatusega lepinud.Ma olen õnnelik selle üle mis elu mulle annab.Olen võtnud vastu endale olulised otsused,leidnud endale olulised asjad.Lõpuks leidnud enda usu endasse.^^ 

 Ma olen käitunud viimastel kuudel nagu hullumeelne,nagu hull.Olen teinud tegeusi mida raske andestada.Hüsteeritsenud,lastnud enda emotsioonidel enda mõistuse võta.Ma palun südamest vabandust,siiras soov heastada tehtud teod aga kahjuks mineviku meist  keegi muuta ei saa.Loodame,et peale kukkumist ja null punktist tammumist ma enam sellisesse seisu enam iial tagasi ei lähe.Loodan südamest iial neid emotsioone ei tunne.Mul on piinlik,et enda tõelised sõbrad kurnasin enda halmisega ja enda pärast muretsema panin.Loodan,et teate ma olen alati olemas teile kui kukute,ulatan käe nagu teie mulle.Kui ma isegi alati välja näidata ei oska seda ja mina alati olemas pole olen ma kohal enda mõtetega kui teil on raske.
 Äitäh sõbrad,et suudate mulle andestada vahel mu halvad teod ja võtate mind sellisena nagu ma olen.Ma tõesti ei tea kus ma oleks ilma teie toetuseta hetkel ja kui palju vigasi ma oleksin teinud veel.


Minu esimene mõte hommikul on,et tegelikult on kõik korras.See kõik võtis aega,et lahti lasta.Kellele meile meeldivad muutused ? Ma saan suurepärast üksinda kahe eest oldud,ma annan endast kõik,et suudaksin.Ma enam ei kuku nüüd vaid vahel üksinda olles astun sammu tagasi enne uinumist aga selle eest hommikul astun kolm edasi.


 Ma lihtsalt elan,päev korraga aga ma jälle elan.






- Täname Hendrikuga südamest,et ei lastnud mul kuristiku lõplikult vajuda.

 Elu on seiklus.

Palju lund , väga palju lund on maailmas.Jaaa ikka mulle see ei meeldi.Ei hetkel , ei hakkagi meeldima.See on külm,märg ja teeb liikumise raskemaks.Ainult lapsed tunnevad selle rõõmu vist või natukene kukunud täiskasvanud kes ei saa aru kui halb see tegelikult on.

   Võiksin kiruda kui halvasti tegelikult kõik on aga ma hetkel ei näe vaeva kuna ma usun,et mõtte jõul on jõudu ja kõik saab korda. : ) 

- Tõmban vabaks hende hinge,lasen uuel elul ennast lämmatada.

Ma armastan,igatsen ja tõestan,et parem alles ees.