February 27, 2013

Kolapäev.

Ma olen täiesti kindel,et ma oskan olla täiesti tundetu kõige ja kõiki vastu.Palun vabdust,ma plaun vabandust.

February 26, 2013

Ma langen.

 Asjad on minu jauks keerulised,ainu üksi vist minu jauks.Milles see seisneb? selles,et ma ei suuda kontrollida ja kõike parandada.Ma ei suuda neid asju enda jauks kontrollida.Olen kautanud kontrolli ise enda elu üle.Ma pole rahul,samas ma pole rahulolematu ka.Tunnen kudas ma olen reetnud ise enda ja see teeb kõige rohkem haiget,mul on valus.
 Kudas lasta lahti selles mis tunub ise endale nii õige ja hea?Kudas käskida südamel mõistusega koos tööd teha?Kudas unustada ja alla suruda enda vajadused?
 Kudas lasta millegil uuel alata kui pole veel lõppenud veel vana?
Mul on miljon küsimust millel otsin vastust,mu pea valutab.
ma pole kindel kui kaua suudan ise endale veel valetada,kaua teha nägu miski pole korrast ära.
 Olen väsinud,ma olen tüdinenud.Ma ei mõista kudas saavad inimsed elada vaid hetkes!
 Ma poleks kunagi uskunud,et minusse mahub nii palju emotsioone kellegi teise vastu.Kudas saab sai minu see juhtuda,et mu õnn sõltub kellegil teisest.Kudas saan vajada kellegi olemas olemas olu nii nagu õhku.Ma ei oska olla.Mulle on tähtis kellegi teise õnn aga ei oska kukudes vabaks lasta.See pole harjumus,see on siiras armastus.


- ära muretse varsti läheb üle mu emotuju.

February 17, 2013

 Jah mu blogi on jälle unarusse jäenud aga töö,töö,Härra H ja pidev väsimus on võtud mu aja. Ma vabandan,ausalt ka.

 Mul on varbaluu murd,ma käsin sauel.Ma olen jälle nii sassis ja täpselt ei mõista mis mul viga on,mis mind kurjaks teeb.Oskamatus mitte leppida eluga,oskjamatus olla õnnelik.



- Ma kirjutan hiljem.

February 04, 2013

Igatsen enda kõige kallimat.

 Noo fakkit küll ma loen juba varsti tunde,et ma saaksin enda kõige kallimat näha.Ma tahan saada ühte kallistust ja uinaku musi,kuulda elust ja näha täppe.

- Ma igatsen enda poega.

February 03, 2013

Pühapäev.

 Alustaks sellest,et Härra H on tuulerõuged vist.Ma ise pole neid näinud aga Härra M kirjeldus vastab sellele.Eksole täiesti tore onju? Mu ema pole neid põdenud,mina pole neid põdenud ja mul veel mõni sugulane kes pole neid põdenud.

 Käsin reedel Neiu Lauraga väljas,läks käest nagu tavaliselt.Kõige imelikum oli see,et mul oli tore.Ma tuntsin,et ma olen lõpuks täiesti vaba,täiesti.Meenutas väga 2007 aasta olemisi nii inimese poolest kui ka suhtumist asjadesse.Istusime nõmmel või noh seisime,seal oli teisi veel kellega polnud ammu suhelnud.Ma lihtsalt tulin kapist lõpouks välja ja võtsin seda mida elu mulle annab.Kas nüüd lähebki kõik paremaks?:)


 Homme on mu esimene tööpäev.Arvakes kes on närvis?



- aeg on jälla endale ruumi elamiseks.

February 01, 2013

 Täiesti imelik ma pole nii ammu saanud üksinda mitupäeva olla ja nüüd kui mul see võimalus ukse ees on siis mul hirm kohe.Mida ma peale hakkan?Kudas ma saan hakkama Härra H need päevad.Äkki kukun jälle tagasi sinna kus oma emotsioonidega 3 kuud tagasi alustasin ? 
Ma olen imelik.



- Hirm.