Imelik päev annab tunda

...ka imelikus tujus.

  Ma enne unustasin kirjutada selles milline imeline võtmevärk mind täna kaasas kandis.Kõige pealt avastasin ma,et mu võti on kadunud millega avda uks poodi.Okei omaniku Proua tõi võtme,tõi pärast ka teise võtme millega oleks pidanud saama nii sisse kui välja. Aga oh seda imet kui mina lõpuks tahatsin võtit proovida istusin ukse taga ilma jopeta päris tükkaega.Üks vanem Proua proovis avada ust,üks Inglane kes oli kindel,et mul vale võti ja üks Noor isa.Lõpuks andid kõik alla,mina seisin paanikas.Tuleb rõõmsalt klent ja mina seisan ukse taga mitte leti juures.Temagi proovis,juba tahtsid käega lüüa ja minna konkurendi juurde. Jaaaa lõgistas ja lõgistas,lükkas ja tõmbas ja Oeh imet mu imeline uks avanes.Arvake nüüd kõik kes tundis ennast maailma õnnelikuma inimesena sellel hetkel?:)

  Tulin koju kaasas pea täis enda imelike mõtteid ja arvamisi inimese kohta.Ma olen täna natukene kriitilises tujus teiste suhtes ja vb natukene enda suhtes.Koju jõudes otsustasin,et ma vajan uinakut,ma vajasin ilu uinakut enda mõtetele.


 Avastasin just lehelt www.heateenindus.ee ,et Narva Maxima on kõige rohkem saanud kiitusi internetis märtsi kuu jooksul.Kudas see võimalik?Kudas?Miks need head teenindaja ei tööta tallinnas? Imeks panev.Võibolla nad tallinnas polekski nii head kuna arvatavasti nad eesti keelt ei oska.


- Ma olen täna jälle olemas.

Puhas tänav.

Ma alustan millegi kummalisega aga samas väga elementaarse ja viisakaga. Jalutasin mina täna rõõmsalt tööle ja minu kõrval jalutas naine.Umbes kuskil 30 äkki ? Meie ees maas lebas suitsu pakk,tühi ja peale oli astutud.Naine võtis selle ülesse ja viis prügikasti.Algatuseks noomin ennast,et mina seda ei teinud ja selles mööda marsisin. Aga siiski usk tuli inimkonda sellise väikse asjaga tagasi,väga meeldiv :)

 Siis palun üelge mis kurat inimestel viga on,et oanevad imelike nimesi või ei suuda ikka aru saada,et Sale Tutt pole just eriti viisakas nimi või Miia-Marell-Kiia on kohutav või Anna Ämber on mõnitav.Või on asi minus?

 Nii töö,töö ja töö võtavad mu ajast päris palju endale.Ainuke aeg mis ongi mu enda jauks on tööle kõndimine ja koju tagasi.Ma olen korduvalt avastanud ennast kuulamas muusikat ja kaasa laulmas.Inimsed vaatavad mind kui napakat aga mina elan enda elu juu . :)

 Eile sain ka aru,et olen vist välja kasvanud,endal ka imelik.



- Mul on pohhui.

Mul oli siin 2 sissekannet mille suutsin kahjuks kustutada.
 Eile kirjutasin,et mõnele inimesele võib kukumine valusalt tulla ja tuligi.Ootamatu lõpp pikaliveninud lahkuminek leidis kõigile ootamatu lõpu.Kohe hämmastav kudas asjad võivad muutuda meie enese silmade all ja me suuda neil järge pidada ja avastame,et kahju on tehtud siis kui on juba liiga hilja.
 Ma olen nüütseks emotsionaalselt täiesti vaba,lõpuks ometi.Enam ei takista mul miski minna paremasse tuleviku ja jäta seljataha mineviku varjud.Olen kohustatud andma endast kõik,et Härra H oleks õnnelik lapsepõlv.

 Eile ma kartsin enne uinumist aga täna julgen vaadata otsa tulevikule.Ma kardan rohkem oleviku.Võibolla pärast sitta mineviku tuleb helgem tulevik ?

 Viige mind imedemaale,viige mind sinna kus pole kunagi halb.


- viis aastat õnne võrdub 5 kuud kurbust.

  Foxlife on vist ainuke kanal mida ma viimasel ajal vaatan.Ma pole kindel kas ma vaatan seda või mängib see taustaks isegi siis kui arvuti kinni on.Tegelikult olen ma avastanud ka seda,et ma vahel ei lülita päevasi läpakat sisse.Telefon on imeline sellega saab Fb uudiseid lugeda ja meilidele vahel pilgu peale visata.Mis see imeline internet meile annab?

 Kudas siis jäeb selle elu mõttega?On see siis olemas või me kõik otsime seda surmani?Eile ma ikka avastasin,et minu elus on kõik korras.Draama on elu täiesti tavaline osa aga 24 aastasena olla aparaatide küljes 3 korda nädlas 4 tundi korraga on natukene karm igale inimesele.

 - Ma olen jumal.

 Mina jälle siin,vaatan vaikselt hakkab mu blogi jälle välja surema.Samas on see hea kuna mu enesetunne on palju parem kui seda kirjutama hakkates.Ma tunnen,et ma elan jälle,vaikselt aga elan.

 Mul olid kolm imelist päeva Härra H kodus ja päris mõnus oli.Mudugi mõista tema kriiskamine teise inimese järgi ajab mind hulluks aga ega laps pole süüdi selles,ausalt tema pole.

 Käsin eile Rimis ja ossin meeldivalt - 40 protsendiga H igasugust varandust,et ta peaks nüüd olema päris õnnelik mõndaaega.

Imelik küll hetkel suudan ma talle materiaalset õnne pakkuda rohkem kui kunagi varem aga samas tema igatseb hingelist õnne.Ma üritan kõigest väest,teine pool üritab ka aga ikka sellest temale ei piisa.Ehk ta ongi nii eriline nagu ma alati olen arvanud?

 Enese ümber kasvatamine on vaevarikas,pean pidevalt keelt hammastetaga hoidma.Minu puhul on see päris raske aga ma saan hakkama.Ma usun endasse jälle vahelduseks.

 - Ma elan vaikides.

hüsteerik.

Olen enesekeskne,olen närvihaige,elan minevikus,kuri ja paha.Palju õnne mulle ^^