Teisipäev.

  Ma olen üritanud tundaega midagi asjaliku siia kirjutada aga kohe üldse ei hakka mõte jooksma. Mõtteid on küll päris palju peas aga ei oska kuskilt täpselt alustada ja enda mõtteid ja arvamusi alustada.


- Eks ma veel kogun ennast natukene.

Õpitud abituse sündroom.

 huvitav kas see on kaasa  sündinud geneetiliselt või õpivad nad seda hiljem ?  Kurat kui sul on raske analüüsi enda olukord läbi ja otsi lahendust mida saaksid muuta mitte ära roni kuskile vinguma,et sulle peaks keegi kõik kuldkandikul ette tooma. Võta kokku ennast ja hakka asju üritama asju muuta.Igast olukorrast on välja pääs,igast.Kui isegi oled surmavas haiguses on lõpuks välja pääs surm.Hakka aru saama,et sinust endas oleneb kõik mitte teistest.Vastusta enda sittade otsuste eest,püüa parandada enda vigasi.



- Olen jälle halb.

Ma olen rahul.

 Kuna ma kaalun ennast igal esmaspäeval siis seda kaalumist ma natukene kartsin kuna patustasin natukene palju toiduga ja liikumist oli vähem kui eelmised nädalad.Siiski hommikul kaalule minnes ootas mind ees vägaväga mõnus üllatus siiski läks maha mu iganädalane -1 kilo. 
 Eile ma olin ülimalt tubli,kohe väga tubli.Kõige pealt käsin ma trennis ja tegin endale natukene vist liiga,et peale nädalat laisklemist kohe sellise hooga peale hakkasin.Õhtul jalutasime Härra Karuga 9,5 km  veel takka otsa.Olen ikka kohutavalt õnnelik,et ma elan mustamäel ja siin on nii palju mõnusaid teid mida mööda enda pekki lohistada,et kalureid kulutada.
  Ma olen üldiselt väga õnnelik,kohe väga.Kui keegi küsib mult,et kudas mul läheb on mul lausa piinlik vastata,et mul läheb hästi. Inimestel oleks nagu kadedus,et keegi tunneb mõnu oma elust.Esiteks läks Härra H opp hästi lõpudelõpuks ja ta kosub hästi kodus.Sööb juba palju,kurgu valu ei kurda ja tuju on hea.Ma saan varsti tööle minna,noo töööööööle.Kuna ma usun,et Härra H tervis läheb nüüd nii palju paremaks,et ma ei pea enam igakuiselt hoolduslehel olema siis tundub,et seegi asi hakkab paremuse poole minema.Läheb ka hästi minu trennitamine ja tervisliktoitumine kuna see annab aina rohkem ja rohkem mulle soovituid tulemusi ilma suurema vaevata.See kui oled pikkapikka aega ennast pidevalt alt vedanud ja lõpuks suudad tasapisi endale seatuid eesmärke täita on see tunne suurepärane.Olen viimasel ajal leidnud aega lugeda mõnusaid raamatuid ja niisama ennast hästi. Silmaringi laendamine teeb alati hea,mitte kunagi pole see liiast.


- Ma armastan enda elu.

Mari käis tantsimas aga tantsida sai vähe.

Saime eile haiglast koju ja taastume.Minu halva isuga lapsel on kõht koguaeg tühi,koguaeg.Ta ainult sööks aga see on raske tal on.Kuigi hommikul istus ta lauataga kui ma ärkasin ja sõi pirni ja ise oli sellega väga rahul aga mina polnud.

 Üldiselt on mul selline tunne,et ma jäin vist öösel trammi alla või on see seotud mu eilse rummi mekimisega.Ma kohe ise kiidan ennast kuna suutsin piiripidada ja jõudsin õigel ajal koju,enda ees endal marki maha ei teinud ja üldiselt ühtegi lollust ka mitte.Ainult kahju on,et natukene vähe sain tantsida aga noo ega eriti ruumi selleks polnud ka.Tõesti ma pole vist kunagi näinud,et Hollywoodis nii palju inimesi on ja nii vähe kiimaseid välismaalasi.See osa oli eriti hea aga vastikud kisavad soomlased olid küll,üks koledam kui teine.Üritus oli tegelikult hea ja inimesed olid head kellega kohtusin ja kõik oli väga hea nagu asjad peavadki olemema.Täna ma nüüd siis natukene tudisen aga pole hullu homme tuleb parem päev!

 Homme ma vean ennast trenni kuna see nädal olen ma tõsiselt palju vedelenud ja kalorid pole kadunud nii nagu oleks olnud pidanud.Tänasest ka mu toit on jälle tervisesõbralik ja hea.



- Ma olen täiuslik.

Kõik on hästi.

 Õnneks sai kõik korda ja peale pikka ootamist toodi mu Süda tagasi ja asjad said kontrolli alla.

 Tõmbad nööri kui lapse voodist avastad verd,sellele järgneb metõdede jookmine,uus tilguti,kohale kutsutakse kirurg ja ta viiakse tagasi ülemisel korrusel asuvasse opi ruumi siis su süda jätab lööke vahele.Teadmatusest saab hirm ja hirmust hüsteeria,tuhat mõtet läbi sekunditega su mõistuist.Su käed värisevad , otsaeest on külmhigi ja süda on nii paha,et tahaksid oksendada terve enda sisikonna välja.Sekundid venivad nagu tatt,minutid ei taha mööduda,sul on tunne,et kui veel palatis jalutad kulub põrandasse auk.Keegi mitte kui midagi ei tea,kõik paluvad aina ootata ja rahulikult olla.Kas nemad mõistavad,et aeg liigub sellistel hetkedel teistmoodi või seisab täiesti paigal.Suudad 4 korda minuti jooksul vaadata mobiiltelefoni kella ja tunned hirmu,kardad aga mitte keegi ei suuda anda vastuseid mis juhtus,miks ja kaua teadmatus veel kestab.Meeleheide,süüdistad ennast miks lasid teha lapsele operatsiooni,äkki siiski oleks olnud muid võimalusi mädanevate mandlite raviks,äkki siiski.Iga voodi rataste heli paneb sind pettuma kui see pole sinu lapse raudvoodi mis koridoris sõidab,tahaksid nutta aga pisaraid pole,sul pole üheski asendis mugav,su mõte seisab...



- Mind valdab hirm.

Mul on sama palju vistrike nagu 14 aastasele.

 Päris palju inimesi teab mu vinni foobiast. Päris täpselt oli mul päev enne 15 sünnipäeva kartus,et ma ärkan järgmisel päeval 15 vinniga ülesse. Õnneks see kord läks õnneks ja seda ei juhtunud,minu õnneks. Kuna ma olen alati üpris hästi enda näonaha eest hoolitsenud siis aastatega on mu suured mädased vinnid olnud harva aga siiski olnud.Alati on see mind viinud endast välja ja tekitanud tunde,et jumal karistab mind vinnidega kui ma olen halvasti käitunud. Kuna viimasel kuul olen ma toitunud väga korralikult,jätnud välja magusa ja palju süsivesikuid siis on ka jumestuskreem olnud vannitoa sahtlis ilma puutumata. Aga jumal siiski karistas mind ja täna ma pean selle välja otsima koos peitepulgaga ja palju vaeva nägema,et ma välja ei näeks nagu 14 aastane. Kuna mu vennal oli laupäeval sünnipäev siis eile ma andsin ma enda kiusatusele järgi ja sõin ühe pisikese tükikooki ja karistuseks oli mul täna ärgates 3 SUURT punast vinni näos,saate aru? Enda arvates olin ma nädalavahetusel väga tubli ja käsin üksinda 2 päeva trennis.Mis oli kindlasti minu  laiskuse kohta üpris hea tulemus. Nii,et ma ju tegelikult jooksin need kalorid enne tarbimist juba maha aga siiski jumal karistab mind mu patu eest vinnidega ja ma tunnen ennast kohutavalt lihtsalt.
  Täna on esmaspäev ja kahe päeva pärast on Härra H suur oppi päev. Ma olen lihtsalt nii närvis juba hetkel,et lausa süda on paha ja toit alla ei lähe.Igakord kui telefon heliseb siis süda lõpetab korraks löömise kuna kardan,et helistatakse ja mainitakse,et siiski lükkame seda edasi kuna vereanalüüs pole selleks piisavalt hea.Ma peaksin tegelikult hakkama asju pakkima mida 3 päevaks kaasa võtta,et meie päevad oleksid seal meeldivas lastehaiglas sisustatud.Kõikide eeluste kohaselt jätan ma sülearvuti koju,et sellest puudust tunda ja kiruda,et ma seda kaasa ikka ei võtnud kui öösel krigisevas voodis und ei tule.Lehti ja meili saan ma lugeda ka üpris hästi enda nutifonist mis viimasel ajal aina imelikumalt käitub aga see selleks.Siis kindlasti peab võtma Härra H palju vahetus riideid kaasa kuna tema oskust lödistada teavad kõik ja kindlasti talle mõne hea raamatu lugemiseks. Aga õnneks selle võin ma väga vabalt homseks lükata kuna nigunii unustan ma midagi väga vajaliku koju.

  Tegelikult peaks veel ühe kohvi jooma ja siis Härra H minema turule või poodi või kuskile,et ta ikka laseks mul head uinakut magada keset päeva.Hetkel teeb Härra H endale võileiba ise.Appi ta saab liiga kiiresti suureks,palun peatage aeg natukeseks.


- Pilvede taga on alati päike.

 Täna on jälle see hommik kus mulle tundub,et kõik on suurepärane ja ma homme muretsen asjade pärast mis peaks mind kurvastama.Tunnen pisikestest asjadest rõõmu,võib-olla teie jauks tundub see täiesti tühine aga minu teeb see just täna hommikul õnnelikuks.
 Härra H ütles mulle hommikul,et ta armastab mind! Ma tean seda koguaeg aga ma naudin seda kui ta poeb mulle sülle ja ütleb :'' Emme tead ma armastan sind nii palju.'',mu kohv ilma suhkruta maitses nagu suhkruga,mu interneti kiirus on vahelduseks hea ja ma magasin öösel suurepäraselt.Mulle meeldib oma elu hetkel täpselt nii nagu see on,ma ei taha oma kindlus tunnet muuta.Ma lihtsalt arvan,et suurepärane on see kui su õnne tunne sõltub sust endast mitte kellegist teisest.Nagu ma olen arvan kui suudad olla sõber olla endaga on su elu elamist väärt.Kui üksindus on hirmutav ja kohutav siis ka kellegiga koos olemine sind õnnelikuks ei tee.Armasta elu siis elu armastab sind !


- Ära unusta mineviku,õpi sellest!

Karma.

  Viimasel ajal mu read siin on jälle harvemaks muutunud,ma vabandan.

 Sõnasin paar postitust tagasi Härra H tervise täiesti ära.Meil on selline tatipidu koos köhaga,et meie opp on hetkel täiesti küsimärgi all.Eks loodan,et meie vereanalüüs siiski võimaldab seda oppi.Härra on ise suht rahul olev,et on saanud nüüd nädalakese kodus istuda ja ainult päev läbi vinguda kui igav tal ikka on ja kui halb ma ikka olen tema vastu.Minu jube halbus esineb lõunauinakus ja selles,et asju tuleb enda järgi koristada.Ma olen üpris kindel,et ega see lastekaitse väga kaugel ei ole. Eks hoiame varbaid ja kõike muud,et siiski meie opp toimuks 12.02 2014 siiski.


 Karma olemas olust sain ma ka täna kinnitust,see on täiesti olemas.


- Good Life.