Olen see nädal olnud väga laisk ja natukene kaldunud kõrvale toiduga ka.Õnneks sai pingeline aeg läbi ja ma saan tagasi suunduda vajalike asjade juurde.Maksin ka naistepäeval ära mai jooksu milleks pean kõvasti treenima hakkama,et mitte halva ajaga lõpetada.Panin ennast küll kirja käiana aga siiski poole kindlasti kavatsen sörkida ja viimasena ei kavatsegi lõpetada.Kuna ma jälle käin tööl siis pean leidma selleks aga nii töö kui Härra H kõrvalt,et asi oleks täiesti tasakaalus.Õnneks saan ma 5 km hommikul jalutada tööle see annab võimaluse igal hommikul jälgida kiirust mis selle läbimiseks läheb ja ka ka aeg läheb paremaks päevadega.Kui see vapustav lumi jälle ära sulab siis võtan ikka käsile ja hakkan jalutamise asemel sörkimas käima siis peaksin läbima kiiremini enda ringi ja seda vähem peab mu ema Härra H tegelema sellel ajal kui mina sportlik olen.Olen üritanud enda hüüber hüppenööriga ka hüpata kodus aga noo selleks ma olen veel natukene laisk,et panna head jalatsid jalga ja uksetaha minna.Naljakas on ka see,et millegi pärast igakord kui ma ennast kokku võtan ja suundun seda tegema hakkab koridoris selline elu peale,et ma tulen tuppa peitu ära.
Rääkides Härra H siis ta pole ikka õppinud,et ei tasu ikka kõike mida tasuta antakse koju kaasa võtta.Tänu sellele helistati mulle reedel lasteaiast ja oh üllatust mul on palavikus diivani kaunistus kodus.Õnneks tänane öö läks paremini kui eilne ja sain 2 tundi rahulikult magada aga see selleks.
Ma nüüd lähen panen trenni asjad kokku ja teen väikse jõusaali ringi ja lõpetan laisklemise ära.Huvitav kui palju inimesi pühapäeva hommikul kell 9 neid seal on? Eks pärast ütlen.
- Ma olen inimene.
No comments:
Post a Comment