Usun,ma usun.

Ma usun asjadesse millese teised ammu lootuse kautanud on.Kas see on minust naeruväärne? Ei ole,ausalt ei ole.Kui mina kautan usu siis kaub ka lootus ja seda ma ei tohi lasta minema Härra H pärast.Alati pole parim viis vaadata mis aeg näitab kudas hakkab toimima.Pärast on palju raskem asju näha nii nagu naad tegelikult on.Pole vaja keskenduda probleemile vaid keskenduda probleemi lahendamisele.Kellegil pole õigus lüüa käega kui sellelega on seotud ka inimsed kes ennast ise kaitsta ei suuda veel,veel on aega.
  Kas hirm võib võtta õnne?Kas pidevad küsimused ja kahtlemised õigustavad teise inimese õnnetuse?Mida me elult tegelikult tahame?Mida oled sina valmis tegema,et näha silmi mis peegelduvad südame õnne?
 Kui vahel vaatan öösel ärgates kella siis ma sooviksin,et see peatuks täpselt nii kauaks kuni täpsed plaanid ja soovid on paigas,et need rohkem väikest habrast hinge puruks ei kisuks.Kõige rohkem rõhub ma ei suuda peatada lumepalli mis lõhub kedagi teist,see tekitab meeleheite.Meeleheide paneb käituma nagu hullumeelne aga tema õnne nimel olen ma valmis  põletama linnu ja ehitama müüre tema ümber,et ta näha südame õnne.