Mul oli siin 2 sissekannet mille suutsin kahjuks kustutada.
 Eile kirjutasin,et mõnele inimesele võib kukumine valusalt tulla ja tuligi.Ootamatu lõpp pikaliveninud lahkuminek leidis kõigile ootamatu lõpu.Kohe hämmastav kudas asjad võivad muutuda meie enese silmade all ja me suuda neil järge pidada ja avastame,et kahju on tehtud siis kui on juba liiga hilja.
 Ma olen nüütseks emotsionaalselt täiesti vaba,lõpuks ometi.Enam ei takista mul miski minna paremasse tuleviku ja jäta seljataha mineviku varjud.Olen kohustatud andma endast kõik,et Härra H oleks õnnelik lapsepõlv.

 Eile ma kartsin enne uinumist aga täna julgen vaadata otsa tulevikule.Ma kardan rohkem oleviku.Võibolla pärast sitta mineviku tuleb helgem tulevik ?

 Viige mind imedemaale,viige mind sinna kus pole kunagi halb.


- viis aastat õnne võrdub 5 kuud kurbust.