Kui pilve tagant hakkab paistma päike.

 Laupäeval oli mul mõnus,ausalt oli.Kohtusin Mammuga ja tundsin,et elu on ikka paganama ilus.Käsime Happy-fly batuudikeskuses pisikeste Härradega ja hiljem einestasime Peetri Pitzzas,oeh kui hea see oli.Rääksime maailma asjadest,elust olust ja naersime.Tõesti oli üks kuradima hea laupäeva hommiku poolik.Mammul on hea meel,et ma olen enda suurest mustast august väljas ja õnnelik olen.Sain ka paar paremat komplimenti ja üldiselt on elu kuradima ilus kui veeta kvaliteetaega oma inimestega.
 Kuna Härra Hendrik loobus lõuna uinakust siis vaatasime peale väsitavat hommikut natukene telekat ja tuhlasime minu riietes,et leida õhtuks midagi selga.Pidin tõdema,et kui kaotada kaalust üpris pirakas number siis ei leia sa endale mitte kui midagi enese kapist selga.Lõpuks siiski alasti ei läinud välja ja viisin väikese Härra õismäele ja ise lippasin peale seda nõmmele.Oleksin võinud vabalt sinna jalutada kuna suutsin liiga vara jõuda ja ootamine on elus kõigekõige kohutavam asi.Lõpuks saabus Laura kes küll eelmisel päeval ütles,et ma tuleksin 45 aga kohale ise jõudis 55.Lõpuks pakkisime ennast limusiini ja sõit Merili juurde algas.Sõitsime tunnikese limusiiniga nõmmelt lasnamäele koos vahe peatusega kadriorus.Kui olime kohal siis astusin ka korraks ülevalt läbi ja seadsin sammud oma südame järgi.Jah ma olen kohutav egoist ja taipasin ikka laupäeval kui fakking ilus ma ikka olen.
 Pühapäeval olin ma liikuv ja uisutasin 22 km koos Lauraga.Tegelikult koos Lauraga vähem aga kokku tuli 22.Olin enda üle jälle nii uhke,et egost võiksin minna lõhki.
 Peale mõnusat nädalavahetust ootas mind kaks 11 tunnist tööpäeva mis sellel korral väga kiiresti läks.
 Nüüd istun diivanil ja vaatan telekat,õigemine kuulan.Oeh elu on ikka kuradima ilus ma ütlen.


- Elu on ikka kuradima ilus.