Siis asi oma nüüd ametlik Härra M sõitis soome suure raha järgi mida ta hakkab tassima suuresuure kotiga eesti tooma. Mulle nii meeldib, et ta vaevus mulle sellest rääkima tervelt 12 h enne ära minemist. Õigemini ma küsisin ja tema vastas ja kui ma küsinud poleks siis oleks ma saanud sellest siis teada kui ta juba soomes on. Nüüd ta enam telefonile ei julge vastata kuna teab, et ma kisaksin ta peale. Miks? Mulle ei meeldi türapead kes asju läbi ei aruta ja kelle pärast pean mina oma elu keerulisemaks elama.
Tulime eile Kohalass. Ma jälle on vaimustuses kui hea siin on , kui kohutavalt hea. Võiksin lausa üelda, et mind ei sega mitte midagi siin. Kahju ainult, et siin olles läheb aeg alati nii kiiresti ja üks hetk peab hakkama oma asju kokku korjama ja peab minema tagasi realsusesse linna kus aeg venib nagu tatt. Ma vist pole elu sees sõitnud kokku ka nii palju Tallinn-Narva mnt kui sellel suvel kokku seda ma maad vuranud olen. Alati tallinna poolt liikudes on nii mõnus ja rahaulik olemine hingest aga teistpidi sõites meelehärm. Seda tunnet mis mind valdab siin terassil istudes ja kohvi juues pühapäeva hommikul ei anna lihtsalt sõnadesse panna, ma ei oska ennast piisavalt hästi ennast väljendada selleks.
Mind ootab kolmapäeva tööd ja aina rohkem viimasel ajal ma enam ei taha seda teha. Ma tunnen, et ma olen rohkemaks suuteline kui tervepäev läbi istumist. Lihtsalt annab jälle tunda mu ambiksioonikus või see, et ma tahan elus kuskile jõuda. Ma ei tohi ammenduda ära, jälle kokku kuivada, muutuda rahautuks siis käib kõva pauk ja jälle maailm hakkab keerlema. Pean natukene siin asja üle järele mõtlema ja endale uusi välja kutseid esitama, et mitte ära närtsida.
- vaikus, ma vajan vaikust.
No comments:
Post a Comment