Härra M on siin mõnd nädalad selline omapärane töö olnud mis on tema ja Härra H kohtumised väga lühikeseks ja peagu olematuks on muutnud. See on tähendanud seda, et laps on veits jonnakam kui mudu. Ega see ainuke põhjus pole aga üpris kindlasti üks põhjus selleks. Täna sain ma Härra M teada, et ta läheb seda sama asja soome tegema ja ei tea kui kauaks ja ei tea millal täpselt. Mulle lausa meeldib see kudas minuga arvestatakse ja asjad läbi räägitakse ja andakse täpseid vastuseid küsimustele. Teglikult mulle meeldis Härra H pool aastat üksinda toimtada ja ise vastutatada. Eks see üks üpris keeruline aeg minu jauks oli kuna alguses oli Härra väga jonnakas aga lõpuks meil asi sujus üpris hästi ja elu oli päris lill meil. Käsin tööl , käisin trennis ja olin lapsega. Seltsielu kannatas selle alla aga siiski saime me päris palju lähedamateks ja õppisime üksteisga elama nii nagu siis emad on kui nad ongi üksikemad täiesti. Juunis tuli Härra M eestisse tagasi ja siis tekkis meil mingisugune kindel rütm jägamaisel ja lapsele tundus see isegi sobivat. Ei puudunud ka jutt kudas rohkm ei lähe ja aitab mind ja ei jäta enam last minu projktiks jnd aga näed mis sellest välja tulub see kord. See kord ajab mind see lausa vihaseks, kohutavalt vihaseks. Esiteks hakkab Härra H kool septembrist igal laupäeval ja kuna mina ülenädala olen tööl siis tekib sellest see, et mu ema peab teda tassima hakkama. Lisatöö teisele inimesele. Teiseks kuna minu tööpäevad on 21.00 siis peab mu ema tooma lapse lasteaiast ja teda hoidma senikaua kuni mina koju jõuan. Jälle lisa kohustus mu emale. Kolmadaks hakkab laps ju oma ime isa igatsema ja see teksitab jonnihoogusi ja kriiskavat käitumist. Neljandaks pole minul võimalik kurameerida peikuga või kuskil käia sellepärast, et mu ema pole lihtsalt suuteline olema igapäevaselt ainult Härra H kuna ta siiski on minu laps. Viiendaks on Härra H mitu arstiaega septembris ja minu arvates oleks üpris aus kui me kordamööda käiksime kuna ma ei saa ka pidevalt enda graafikut sättida nii, et ma oleksin siis ja siis vaba jnd. Hiljemaks tööle minek on keeruline kui arsti aeg on 10 siis ega ma ju teda 11eks lasteaeda ei vii. Kõige vastikum on selle juures see, et nii mina kui Härra M teame, et ma suudan kõik nii korraldada, et ma saaksin see aeg hakkama aga siiski leian ma, et see on ebaõiglane kuna minul ei ole kunagi võimalust lihtsalt kuuks ajaks minma jalutada kui vaja on. Tegelikult ma eriti ei taha ka aga samas ma vajan ka natukene aega endale.
Teisipäeval kuramerisime Pikuga tema juures. Vaatasime Filmi ja jõime rummi see tekistas eriti näruse olemise kolmapäeal. Polnud nagu õigust vinguda ka kuna ise ju olin süüdi. Kõige hullemaks tegi asja see, et Peiku vend käis kolmapäeva hommikul korraks oma venda kaemas ja rääkis mulle alkoholikute sümpromitest. Esiteks pidi kaduma ära oksendamis efekt, seda mul pole ammu olnud. Teiseks pidi olema see sümptom kui sa ärkad selle peale ülesse, et sul on lihtsalt nii sitt olla, et magada ei suuda. Seda mul juhtub ja eks mu iga hommikune varajane ärkamine mõjutab ka seda. Kolmandaks pidi oleme see, et kui esimese asjana peale tahad juua kuna tead, et mudu lihtsalt parem ei hakka. Selleks ajaks olin ma juba ära joonud ühe siidri ja sellega piirdus peaparandus. Neljandaks pidi oleme see ohumärk kui inimene ei suuda süüa hommikul ja puudub söögi isu aga õnnks see isu on mul alati olemas, pole probleemi. Teeme järelduse nüüd, et ma olen alkoholik kes suudab veel olukorda kontrollida kuna iga jumala päev ei joo. Kui alkoholi tarbin siis harva aga korralikult. Ah, ma lähen poon ennast parem ülesse.
- Tere Stress.
No comments:
Post a Comment