2/102.

  Täna hommikul vallutas mind täielik paanikahoog JÄLLE. Mul polnud sellist südame puperdamist ja kõikuvat maailma ammu olnud ja sellist tunnet, et mul on lihtsalt siiber. Sedasi polnud ammu lained peapeal plaksutanud. Korraks isegi üritasin hädaldada aga siis sain suht kiiresti aru, et eriti sellist abi ei ole. Krõbistasin paki taffeli rohelise sibula ja hapukoore pähkleid ära, siid sõin šokolaadi ja siis ühe jätsi ja tuju läks paremaks. Just nimelt mina ilge kaalu alandaja sain lohutust JÄLLE toidust, vapustav lausa. Peale seda rämpsu lõi pea selgemaks ja sain ikka aru, et see suruv tunne läheb üle ja kõik saab nigunii korda. Tegelikult kui analüüsida asja mõistusega siis on mul ikka hirmus vähe vingumiseks kuna elus kõige tähtsam on mul olemas ju. Kõht on täis, koht kus elada, peagu täiesti terve laps, riided seljas ja enda tervis korras. Nagu ma olen õppinud enda elu erinevates perioodidest saab nigunii alati kõik elus korda. See küll võib natukene aega võtta aga lõpuks saab. Ega see vingumine ja pidev ootamine ise enesest asju ei lahenda. Vahel tuleb lihtsalt sitt alla neelata ja midagi kasuliku teha. 
 Peale paanikas olemist, et ma ei suuda enda elu kontrollida sain ma kinnitust ühele asjale, et siiski pole põhjust ette muretseda kuna kõik sitt tuleb või ei tule üldse ja kunagi Härra M tuleb tagasi ja kõige pealt ma annan talle lihtsalt vastuvahtimist. Mille eest? Igaks juhuks saab. Siis kavatsen ma võtta julmalt endale lihtsalt nii kaua emaks olemisest puhkust, et mul lausa hakkaks igav. Esiteks kavatsen ma siis veeta ühe õhtu Kartega ja rääkida ja arutada maailma asjadest ja järgneva tervepäeva vedeleda voodis ja vaadata telekast kõike sitta mis sealt tuleb. Kavatsen ära sorteerida Härra H mänguasjad ja kõik ebavajalik ja kõik pool vindine minema visata, et meie tuppa tekiks rohkem ruumi ja pidevalt asjad ei vedeleks mul jalgade all. Ma võiksin seda juba präegult teha kui mul jälle vabapäev on aga ma ei hakka ennast närvi ajama sellega, et ma seda koos Härra H teeksin. Oled sina kunagi üritanud mõne enda lapse mänguasja ära visata mis on katkine ja täiesti kõlbamatu ? Mina olen ja tean, et sealt tuleb selline kisa mille peale kutsutaks mulle politsei peale viimase aja uudiseid läbi pekstud lapsest. Siis ma parem toimetan vaikselt üksinda ära kuna enamus asju ta arvatavasti isegi mitte ei mäleta tegelikult. Siis kavatsen ma Peikuga ka mõnusalt aega veeta kui ta mind selleks ajaks maha pole jätnud aga siiski on mul mida ootata ja loodan, et see kord ma maha jätmist ei oota vaid ikka kvaliteetaega.

 Tegelikult ma lihtsalt ei saa sellest aru kudas ma üldiselt olen suutnud oma emaga 2 aastat koos elada. Kudas me siiani pole üksteist maha löönud !? Ma olen oma emaga absoluutselt erinev  inimene ja meie maailma vaated/koristamis harjumused ja kõik on erinevad. Kõige rohkem häirib mind see kui palju ta annab Härra H õigust lihtsalt. Mina riideln, keelan ja tema lubab siis ilmselgelt laps minu sõna ei kuula kuna vanaema annab õigust. Tegelikult viimane konflikt sai sellest alguse, et Härra H oli jälle paha tuju ja esinemis vajadus ja ajas mu ema närvi ja käitus inetult. Siis tuli sinna otsa mudugi minule see jutt kudas ta enam kunagi last ei hoia ja mina vaataku kudas mina hakkama saan ise. Siis ma tõmbasin tähelepanu sellele, et talle ei tuleks pidevalt järgi anda ja natukene ikka reegeid kehtestada siis ta ei käituks nii. Selle peale sain ma sellise ämbritäie sita endale kaela, et ma lihtsalt ei osanud muud üelda kui vabandust, et ma sündisin 25 aastat tagasi. Tegelikult kui aus olla saan ma oma emast ka aru, et isegi kui mina kodus olen sõtkub Härra H pidevalt tema otsas, nõuab ja kisab ja tõesti vahel on see väsitav isegi mulle kui ta emale. Kui ta saaks olla taas visiit vanaema nagu alguses suudaks me kõik paremini läbi saada omavahel. Mu ema ei ela oma halba tuju lapse peal välja ja ei kisa/peksa jnd aga selle sõimu saan mina enda kaela ja see teeb mind pahuraks tihtilugu. Kõige kergem lahendus oleks see, et me koliksime lihtsalt Härra H välja mu vanemate juurest ja kõik jätkuks sama moodi nii nagu enne korraks sinna kolimist mis on veninud juba 2 aastaks. Saaks mu ema puhata, ei peaks pidevalt Härra H asju ülesse korjama ja saaks olla normaalne vanaema kes käib ja teeb lapselapsega kõiki neid põnevaid asju milleks emal aega või raha pole. Sedasi puntras elamine ajab meid kõiki varsti hulluks. Kuna viimastel päevadel olen ma avastanud, et internetist saab kõike teada siis ma ei imesta kui varsti loete, et mustamäel läks üks perekond üheskoos hulluks. Koliks ära vabalt, ma naudiks enda reeglite järgi elamist aga asi on selles kuradima rahas. Olete märganud kui palju maksavad üürikorterid? Kui ma üüriksin korteri siis peaksin ma maksma üüri+komunaale ja sinna lisanduks veel umbes 170 euri Härra H trenn+lasteaed+kool ja minu telefoni arve. Kui ma need kõik asjad ära maksaksin siis rohkem ei söök, riideid meil ka poleks ja ma ei suudaks kunagi enam enda lapsele osta ühtegi uut mänguasja kuna mul lihtsalt poleks raha selleks. Ma pole kindel kas ma oma palgast ja Härra M saadud rahast üldse suudaksin neidki ära maksta. See on kindel riigi almust ma kuskile keriama ei lähe. Ise tegein lapse, ise enda raha eest kasvatan! Eks lihtsalt peab kõvasti lotot mängima ja saama korteri ostuks raha. Nii, et me parem kannatame seni kaua kui tekib loogiline võimalus ära kolimiseks. Siiski soovin ma olla ema kes võimaldab enda lapsele korralike talve riideid, soovin teda viia silmaringi arendama, soovib talle süüa osta ja vahel maiustusi.


 Üldiselt satusin ma täna Fb huvitava ülessekutse peale kus kutsusti ülesse inimesi 356 päeva kaine olema ja maailma nägema selgelt. Ma otsustasin teha algatuseks enda ülesekutse ja olla aastavahetuseni kaine, ma küll eriti ei tea kudas see peaks õnnestuma aga siiski ma üritan. Tähendab kui lugeda laupäev oma esimeseks päevaks siis 103 päeva ilma alkohoolita nii, et mul on jäenud veel ainult 100 päeva. See on täiesti kökimöki ma loodan ja kui ma varem alla annan võite kõik mind parastada. Ma usun, et siis saan ma ka lahti enda viimasest 6 kilost mis minuga kaasas käib kui ma ennast rohkem liigutan. Eelmine nädal ma jälgisin seda pinksalt kudas kaal alanes ilusasti nädala sees aga nädavahetus rikkus kõik ära ja ikka sain vaid 0.450 g. Nii, et alaku see nüüd ja kohe! Üldiselt ma pole ammu endale mõnda välja kutset esitanud. Mudugi alati ma võiksin esitada välja kutse mitte vinguda ja tujutseda aga siis hakkaks kõigil igav.

  Jaaa siis saatis mulle Härra M Sõnumi, et ta ikka veel ei tea millal ta tagasi tuleb. Saate aru ta lihtsalt ei tea ? Ja, et homme sõidavad somaalia piraatide piirkonda pimedusse 4 päevaks. Mind absoluutselt ei huvita kuhu ta sõidab või sõitmata jäeb mind huvitab rohkem millal ta tagasi tuleb. Hingan sisse ja siis välja ja ei lähe närvi, üldse ei lähe närvi kohe.


- null.