13/102

 Meil on täna Härra H popipäev ja me lähme trenni. Zelluloosi kuna see on kõige raha sõbralikum koht hetkel mis ma leidnud olen ja seal on lastehoid. Kui Härra H meeldib seal hoius siis saame hakkata käima seal 2 korda nädalas. Mina saan ilusaks ja Härra H saab mängida ja mina ei sure süümepiinadesse, et ta mu emal hoida on. Kõik asjad on võimalik toimima panna kui asjad läbi mõelda.
 Kell 15.00 ootab meid Härra H UH ja saame teada kas kõhus on muutusi suve algusest või mitte. Ma üritan mitte mõelda, et ta lünfisõlmed on 3 korda suuremad kui tohiksid ja ikka ootata vereanalüüsi vastused ära.
 Hetkel on vist käes jälle see aeg kui ma rohkem endale ja Härra H pühendun ja tunnen sellest mõnu. Ma lihtsalt pole valmis ennast jagama maailmaga. Ükspäev mõtlesin nutta peatäie pisaraid aga no ühtegi ei tulnud, mitte ühtegi. Võib-olla ma olen lihtsalt tundetu? Ma tõesti ei tea hetkel seda. Või lihtsalt ma ei suuda endale petumust rohkem lubada ja mängin seda mängu, et kõik on korras. Ebamugav on küll aga selle tunde saab väga hästi paremaks kõndida või bodypumpis välja higistada. Keskenduda tuleb ühele asjale korraga ja siis toimib asi ja õnnestub ma usun. Võib-olla ma peaksin vähem uskuma?  Võib-olla peaksin ma ennast maailma eest ära peitma ja üksinda olema täiuslikus maailmas kus ainult mina valitsen. Oeh, ma lähen parem trenni.
 Minu alkoholi vabast perioodist on juba 13 päeva edukalt läbitud ja ma olen enda üle uhke lausa.


- Pole probleemi mina olengi probleem.