Natukene naljakas on olla,selline imelik tunne.See tundub tutavlik aga samas pole kunagi varem tundud.Ühtegi emotsiooni ei saagi kaks korda tunda,alati on erinevad.Täna istudes tervehamas ukse taga tegein ma täiesti avastuse enda emotsioonide kohta mis oli kohe mulle endale ka üllatav.Ma lihtsalt istusin ja taipasin,et ma olen suutnud lülitada ENDA maailmas välja inimese kes peaks mind alati toetama.Ma ei arvesta apsoluutselt enam tema olemas olemisega kui mul läheb abi vaja,ma ei arvesta temaga lihtsalt.Ma pole kindel kas ma üldse mõtlen tema peale rohkem kui 48 minutit päevas.See on nii fakking kuradima hea tunne,et lausa võiks oksenda õnnest.
Eile oli mul linna luba ja ma käsin Ketsu juures.Oi polnud ammu teda näinud ja kohe tore oli.Seal oli ka maailma rändur Laura keda polnud ammu näinud ja veel mõned inimesed.Sõime kala ja mekisime natukene joogi poolist.Jutt käsis igast erinevate asjade kohta ja lõpuks sammusin ma koju.Oli vaja suur juustusöömine maha kõndida,väga libe oli.Kuna ma saapad polnud kui nii head kui alguses arvasin siis olin nagu lehm libedal jäel.
Naljakas ma lihtsalt eksisteerin veel maailmas,otsin endale kindlat kohta.Ma ei kiirusta kuskile.Saatus on andud mulle võimaluse elada hetkes.
- Elu läheb paremaks.
No comments:
Post a Comment