Ära oota koidikuni.

 Istusin enne rõdul ja pahvisin suitsu,tõmbasin endale tekki ümber ja vaatasin seda lume sadu.Ma pole kunagi olnud lumest vaimustuses aga täna tundusid need suured lumehelbed mis maha langesid tihedas sajus nii ilus.Puud on kaetud nagu vatiga,üksikud tuled põlevad see tundub nagu oleks võetud pilt kuskilt raamatust.
 Tahaksin jalutada vaikses haapsalus,süüa kuskil hubases kohvikus paar kreemist saiakest ja juua sooja kohvi.Jälgida õnneliku inimesi ja lasta lihtsalt emostioonidel ennast paitada,tunda joovastavad heaolu tunnet,et väikses eestis on selline imeline koht.Palun viige mind haapsallu,palun.