miks mitte täna?

 Kudas siis selle saatusega on ? Kas ta siis on olemas või mitte.Viimasel ajal mul on tunne,et mingi kõrgem võim kuskil sorgib vahele.Ausalt ka,teistele võib see tunduda naerväärne aga tõesti.Paljud on avastanud,et mul puudub haiglane vajadus teistele meeldida ja ikka teen asju nii nagu minule sobilik.

 Ma olen alati uskunud,et elus ei juhtu mitte midagi ilma põhjuseta ja saatus on olemas.Olen ju paaril korral pääsenud vikatimehe käest kuna viimasel minutil olen loobunud kindlast plaanist või jäenud maha bussist ja täna sellele on tekkinud pikemringlus ja paaril korral olen olnud õigel ajal õiges kohas kuigi pole pidanud seal tegelikult olema... Tundun juba endalegi natukene naerväärne vist aga kudas on see kõik võimalik.Mul on tunne,et mõned inimesed elus lihtsalt satuvad su teele teatud põhjusel ja tuletavad ennast aegajalt meelde natukene naeruväärsel moodusel või kui  apsoluutselt inimene sinus mingit emotsiooni ei tekita hakkad temaga pidevalt kokku jooksma.Seda on natukene raske seletada kirja pildis.

 Kirjutad inimesele kirja,ta viib su su lemmik kohta täiesti teadmata seda,et see ainuke koht kus muutud rahulikuks,satud keset päeva temaga kokku keskuses mis on sinu kodust nii kaugel ja sa peagu kunagi seda ei külasta aga just sellel päeval satud sinna kuna üritad teisele inimesele head teha ja tema käigud endale võtta.Samal ajal on ta pidevalt eemal olev ja tõrjuv,sul ei teki sellest apsoluutselt mitte ühtegi negatiivset emotsioone kuna saad aru,et sa ei saagi igale inimesele meeldida,kõik inimesetel ei pea jutt jooksma ja tead kas seda,et parim kaitse on rünnak.Samas juhtud teda nägema ühel päeval kaks korda teed ületades ,satuma täpselt samal hetkel ringteele kui temagi. Juhtud 3 päeval järiest nägema valgusfoori taga seismas.Igakord kui tekeib selline üleliikse inimese tunne ja mõtled käega lüüa kuna see pressimine pole apsoluutselt sinu ala ilmub ta jälle välja kuskil ei tea kust.Nagu keegi üritaks kuskilt teda pidevalt meelde tuletada.Ma tundun juba endale ka naeruväärne aga mul on tekkinud tunne,et ma pean saama teada kes krat ta on ja teda tundma õppima,kuna mingisel teadmata põhjusel. Ärge nüüd ainult jumala eest arvake,et minu mõttetöö tulemuseks on romantilised asjad. Ei ole kohe,ausalt ei ole.Lihtsalt ma leian,et inimesed satuvad üksteise ellu mingil teatud põhjustel ka sõbrana,et üksteiselt midagi õppida või õpetada midagi väga olulist elust.
 Mul on tõesti vist liiga palju vabaega,et pidevalt asju analüüsida.Kõigile on ju teada,et üpris tihti ma mõtlen ennast üle. Aga olgem ausad kas teile tundu see imelik või natukene omamoodi? Ja teades seda kudas mõne teise sõbraga on saatus mind täpselt sama moodi kokku jooksutanud siis vb tõesti leian mingi imelikest asjadest imelike märke.

- Mul on paha,lase mind maha.