August 07, 2014

Keda ma siis veel peaksin täis olema, kui mitte iseennast?

 Hommikul bussiga tööle sõites tabasin ma aknast välja piiludes mõttelt, et ehk polegi emotsioonid tundmine teiste pihta just mulle loodud. Ära nüüd arva, et midagi on kohutavalt halvasti ja ma õhtul nutan vaikselt patja. Mulle meeldib olla enesekeskne ja ise oma heaolu eest vastutada. Siis pole vaja süüdistusi pilduda kellegi teise pihta kui enesetunne on surutud  kurbadele radadele, pole vaja tunda hirmu peale astutud emostioonide pärast või valusatele tagajärgedele mis kaasnevad valesti käitudes. Meist kahjuks pol mitte keegi täiuslik, me eksime tihti ja see on normaalne kuna meie vabanduseks jäeb alatiseks :'' Sory ma elan ju esimest korda.'' . Kaua suudab teisine inimene suruda negatiivsuse alla ja loota, et teine muutub? Aualt kõik on korras mind lihtsalt häirib teadmine, et ma hoolin. Meeldivam on ise olukorda kontrollida. Kas hirm jahtub ja kas minevik lõpuks jätab su jälgedel käimise?


 Kindlasti oled sa kuulnud lauset :'' Näita kes on su sõbrad ja siis ma ütlen kes oled sina.'' Viimasel ajal olen ma mõelnud jälle palju sõprusele ja enda sõpradele. Minu sõpradel on minu elus väga suur roll, nad on kamp valituid inimesi kelle eest ma olensin valmis astuma surmaga kohtuma. Me võime tunduda esmaspilgul täiesti tavalised, ilma sisusta komertsinimesed aga meie ise teame, et meil kõigil on lugu. Kahjuks pean tõdema, et mitt just ilusa lõpuga muinaslugu pole meie elusi kuiundanud aga selle eest usum me siiralt siiani peale saatuselt peaksa saamist, et alati peale sitta tuleb hea. Olme õppinud nägema maalitud nägu taga isiksusi, tundma ühiseid emotsioone, aksepteerima vigasi. Oleme teeninud austuse üksteise silmis, oleme inimesed kes eristavad realsust kaunitele muinasjuttudest. Näinud pisaraid põskedel ja punaseks nutetud silmi mis vajavad lohutust mitte hukka mõistmist tehetud või tegemata tegeude eest. Me ei õpeta elama üksteist, lasme enda vigadel ennast kasvatada parmaks inimeseks. Seisame kõrvale ulatamata kätt tõusmiseks vaid ootame kannatlikult millal inimene tõuseb. Ma olen lihtsalt tõsiselt õnnelik selle üle, et ma olen ühendatud inimene teiste ainulaatsete inimestega .



- Püüdsin muuta maailma, püüdisin muuta iseend.

No comments:

Post a Comment