Pühapäev.

  Ma magasin täna öösel nii hästi vahelduseks. Uni lihtsalt paitas mu väsimust ja kindlasti puhkasin ma ennast piisavalt välja. Kindlasti aitas sellele heal unele kaasa 10 km jalutamist hommikul ja normaasel ajal magama minek. Minu jauks oli kohe imelik see, et ei ärganud öösel kordagi ja passinud kella nagu napakas 100 korda. Elu tundub kohe palju värvilisem ja ilusam peale 8 tundi kvaliteetund.

  Täna hommik algas sama hästi kui eilne. Jalutasin jälle meeldivad 10 km ja tunnen kudas ma olen endaga rahaul, et olen laiskusest võitu saanud ja parma enesetunde jauks aega leian. Selle motivatsiooniga on täpselt nii kas ta on või ei ole. Siiski ma teen seda ju vaid enda jauks mitte kellegi teise jauks. Mulle meeldib see tunne kui järgmine seatud eesmärk on täitunud ja ma enese üle uhke olen, et tõesti ma sain hakkama. Mulle meeldib see aeg endale kõndides, mulle meeldivad selgeks saavad mõtted peas, mulle meeldib see väsimusest saadav energia ülejänud päevaks. Kui ma kaalusin 99 kilo olin ma kindlasti enesekehas vangis, sügavatees kompleksides mis mind tegi ülebeks ja üleolevaks kuna kindlasti saanud ma mu välja näidata, et minul võib puududa enesekindlus. Ma ei suutnud ju isegi mitte endale seda tunnistada mis siis veel rääkida seda teistele tunnistamisest. Parem oli koju peitupugda ja terve päeva lihtsalt vedeleda diivanil kui inimestega suhelda, kindlasti parem olla eemal kui kohal. Kudas ma sain meeldida teistele kui ma iseendale ei meeldinud ja ainult ensemõtetega negatiivsust endasse tõmbasin. Ma olen kindel, et positiivsete mõtetega inimestel läheb tunduvalt paremini kui negatiivsete mõtetega, kõik oleneb meist endist. Olen õnnelik, et sain lõpuks aru, et ma vajasin lihtsalt muutust enda elus, et mul hakkaks paremini minema. Ära arva, et ma olen naiivne ja usun, et kunagi minu elus enam halba ei juhtu ja usun kudas elu on täiuslik. Raskused on selleks, et neid ületada ja neist õppida. Me õpime täpselt nii kaua kuni meie süda lööb. Lihtsalt ma üritan rohkem mitte teha neid samu vigasi mis ma juba kord olen teinud, mille pärast ma ise sassis olin ja teiste inimeste elu sassi lõin. Ma ei räägi teile selles, et peale 29 kautatud kilo on mu elu imline vaid muutus toimus rohkem minu sees, sain üle kibestumusest ja petumustest ja hakkasin usukuma paremasse homsesse. Lasin veel kord kõik sita endast läbi, et saaksin sellest lõplikult lahti. Jalutasin selgeks kõik mõtted enda peas, leitsin tahte jõu tõusta püsti ja liikuda. Leppisin kautustega, andestasin vaenlastele ja lükkasin eemale inimesed kes ei vääri minuga olemist. Tõmbasin oma inimesed endale lähemale ja õppisin neid hindama rohem!
 Iga inimene peaks aru saama, et tema heaolu sõltub temast endast mitte kellegist teisest. Inimene saab vaid siis olla rahul olev kui ta ise on enda eluga rahaul ja teeb ise selleks, et midagi, et oma eluga hakkama saada ja jõuda kuskile. Kaks võimalust on kas sa jõuad tähtedeni või põhja, valik on meie enda teha. Mina igatahes olen valinud jõuda tähtedeni ja püüdlen isegi tagasilöökidega sinna poole. Võibolla peaksid kõik inimesed käima põhjas ära, et hing saaks hakata ihakama tähtede poole. Mitte kunagi ei tasu teisi enda õnnetuses süüdistada kuna tegelikult määrame meie ise enda saatuse. Tähtis pole elus see mida teised sinust arvad vaid see mida sina endast arvad.


- Rahulolu.