Ma tulin siia kirjutama, et minu ajad blogimisel on läbi. Kaks aastat mis ma siia kirjutamas olen käinud olen ma tundud, et see pole päris see mida ma sooviksin või kudas ma sooviksin kirjutada. Kahjuks on internet selline imeline koht, et kõike päris nii nagu soovid ei saa välja kirjutada kuna maailmas on palju silmi mis kurjasti võivad ära kasutada. Kirjutan sahtlisse edasi enda päevikusse ridasi mis aitavad mul ennast paremini mõista. Olen aru saanud, et ainult enda read lapsest, kaalulangetamisest ja võitlusest enesega pole just kuigi paeluv. Sirvisin läbi oma blogi algusest lõpuni ja sain aru, et kaks aastat mu elus on teinud minust teise inimese ja sellega on ka kadunud oskus väljendada ennast teistele aru saadavalt.
Arvatvasti tulen ma vahel siia ja kirjutan mõned read või avaldan sissekanded mis vaid salvestatud on. Lihtsalt aeg on internetist välja ronida ja liikuda ja vaid liikuda. Võib-olla kui mu elu põnevaks läheb ja ma oskan kirjutada jälle asjadest mis teisi huvitada võiksid siis tulen ja kirjutan. Kindlasti annan ma teada sellest siin kas minu vapper kaalulangetuse suutsin ma lõpule viia ja kas Härra H on suveks tänu oma kallile koolile lugema õppinud. Ma tunnen siirast rõõmu, et katkisest Marist on saanud lapidud Mari. Ma olen õnnelik, et ma suutsin õigel hetkel ennast kätte võtta ja kuskilt alustada teed paremasse tuleviku!
- Kõik kord korda saab.
No comments:
Post a Comment