February 26, 2015

Alati valige kõige raskem tee - sellel ei kohta te konkurente.

 Vahest ma olen enda peale kuri, et ma olen nii põikpäine olen. Tõsiselt mina aegajalt ajab see kurjaks lausa. 

 Ma olen teinud enda elus ümbris palju valesi otsuseid, lasdnud käest õigeid võimalusi ja oma bravuuritsemisega keeranud kihva asju. Vahel ma pole piisavalt asju läbi mõelnud enne otsuse tegemist ja mõtlen hiljem kui persse läheb. See on see analüüsimis võime mis tuleks mul aegajalt ära keelata. Samas ma ei saa sinna mitte midagi parata, et mu emotsioonid vahel üle viskavad ja keerlema hakkavad. Kuna mingine hetk ma mõtlesin enda elus väga palju selgeks ja sain lausa enda nõrkadest kohtadest aru. Teate kui raske oli endale tunnistada, et mina kui suurepärane inimene eksin ka vahel. 
 Siis peale kõige selgeks saamist olen ma üritanud anda inimestele võimalust, panna ennast nende olukorda aga igavesti ei ole ma selleks suuteline, ausalt. Ma ei saa pidevalt alla neelata petumust või teha nägu, et kõik on korras. Siiki kui inimene ei muutu pärast korduvaid vihjeid lubada muutuda ja asju näha teistmoodi.
 Hetkel ongi nii, et ma olen harjunud elama üksinda ja tegema asju üksinda. Enda eest vastutama , lapse eest vastutama , muretsema vajalike asjade pärast. Mõelnud endale asjad selgeks kudas peab mu elu toimina ja kudas ma näen seda 5 aasta pärast. Mäletan väga seda tunnet kui olin uppumas emotsioonse sitasse ja samal ajal pidin hoidma üleval ka last, üritama teda korda teha. Jah ma ei suuda unustada , just nimelt. Hetkel ma leian, et minu pingutamisest on üksinda vähe ja keegi teine peab rohkem vaeva nägema. Oeh , ma olen Draama kuniganna.

- Oi , ma olen kuri.

No comments:

Post a Comment