Äitäh Jumal, et mul on võimalus olla ema. Äitäh Jumal, et mu lapsel on 5,5 aastaselt metsik puberteet ja mu blondideeritud juuksed varsti peast välja kukuvad. Mis mind veel siis ootab kui jõuab see ''õige'' hormooni möll kätte? Ma hakkan parem kohe seevaldisse paremat kohta otsima ja lasen rohkelt AD välja kirjutada selleks, et ette ära osta.
Ma võiksin silma kinni pigistada ja lubada Härra H teha mida ta aga soovib peas, et ta ei jonniks/kisaks/ ei nõuaks aga nii pole lihtsalt võimalik. Ma saan aru, et päris elus nii hakkama ei saa. Miks ei oleks võinud olla, et ta saab Härra M iseloomu ja minu välimuse? Ikka karma on kuri ja andis mulle selle mida ma külvasin. Vahepeal oli mul tunne, et temast võib asja isegi saada veel aga siis tuli väike jonnideemon ta sisse tagasi ja maailm hakkas pöörlema. Ta lihtsalt pole vist hommiku inimene, ta lihtsalt pole õhtu inimene , ta vist lihtsalt on suur egoist ja kõik peab olema tema järgi. Äitäh Jumal, et mul on selline kogemus mis võtab igaveseks isu seksida, et ei tuleks rohkem kunagi lapsi!
Üldiselt viis Härra M nüüd lapse lasteaeda arenema ja minu plaan on võtta ette üks mõnus 10 km metsa vahel. Siis on tuju parem ja elu ilusam nagu ikka. ^^
Imelik küll paljud inimesed tahaksid rohkem kodus istuda ja vähem tööd teha aga minul on vastupidi. Tahaksin palju, palju, palju rohkem tööl käia hetkel. See kodus vedelemine teeb vaid mandunud idikaks mind. Raske on olla normaalne inimene normaasete soovidega. Oeh, kohvi peaks veel jooma.
No comments:
Post a Comment