Mulle vist meeldib kevad, vähemalt hetkel mulle meeldib see krõbisev vihm vastu aknet mis sulatab viimast lund mis veel maas vedeleb. Varsti piilub aina rohkem ja rohkem paike mis paistab muru, et see roheliselt kasvama hakkaks, ilmuvad puudele lehed ja siis tuleb suvi. 

 Täna aeg endale andis mulle vastuseid paljudele asjadele. Sain endas rohkem selgust, sain endaga paremaks sõbraks ja lõpetan endaga nii kriitiline olemise. Varsti olen ma täpselt sama enesekindel jälle nagu vahepeal. Õnneks on tagasi löögid selleks, et analüüsida metsa läinud asju ja lahendsi endale leida. Vahel ma keskendun valedele asjadele ja kautan tõelise sihi silmade eest. Eiii ma ei räägi jälle enda kaalukautusest ja jätan selle natukeseks ajaks kõrvale ja nii ei põe. Tegelikult olen ma juba püss hetkel, või vähemalt püssim kui mõned aastad tagasi. Ma ei tohi lasta sellest enda kinnisideeks muutuda ja nautima seda mida ma teen. See selleks tuleb luua kindel plaan ja mööda seda liikuda. Õnneks on elu mulle õpetanud, et kui midagi väga soovida ja palju vaeva näha on kõik võimalik. 


- Hommik on alati targem kui õhtu.